Viha! Intensiivne tunne, mis tekitab sageli olukordi, millel reaalset väärtust enam ei olegi. See on sageli valesti mõistetud emotsioon. Seda nähakse negatiivse jõuna, mida tuleks vältida või alla suruda. Kuid mis juhtuks, kui vaataksime vihale hoopis teise nurga alt? Mõte, et “Viha on inimese kaitsereaktsioon mitte hakkama saamisele”, annab meile võimaluse mõista viha sügavamat olemust. See tuletab meile meelde, et viha on signaal – vastus, mis juhib tähelepanu olukorrale, kus tunneme suurt osa situatsiooni tahkudest enda kontrolli alt väljas olevat.
Miks me vihastame?
Viha tekib tavaliselt olukordades, kus tunneme end ülekoormatuna või võimetuna toime tulema väljakutsete, ebaõigluse või ohtudega, mida tajume olevat suunatud meie isiklikule heaolule. Justkui meie sisemine süsteem tunnetaks, et me vajame kaitset ja viha vallandub kaitsva mehhanismina. See reaktsioon võib olla põhjustatud nii sisemistest teguritest, nagu eneseusu puudus või täitmata ootused, kui ka välistest, nagu konflikt, surve või ebaõiglus meie endi või meie õiglustunde suhtes.
Bioloogiliselt valmistab viha keha ette tegutsemiseks – “võitle või põgene” . Adrenaliin ja kortisool vallanduvad, andes meile jõudu ja fookust. Seetõttu tundub viha nii intensiivne – see on meie keha viis raskustele vastu seista.
Viha kahetine olemus
Viha võib olla kas motiveeriv jõud või destruktiivne jõud. Ühelt poolt võib see aidata meil seista ebaõigluse vastu, lahendada probleeme ja kaitsta iseennast. Teiselt poolt, kui viha jääb kontrollimatuks, võib see kahjustada meie suhteid, vaimset tervist ja üldist heaolu. Võti peitub viha mõistmises ja selle suunamises positiivse (meile kasuliku) tegevuse poole.
Kuidas kasutada viha tööriistana?
Õnneks ei pea me laskma vihal oma elu juhtida. Seda saab kasutada eneseteadvuse ja kasvu vahendina, kui õpime seda õigesti kasutama.
Siin on mõned sammud:
1. Peatu ja mõtle: Kui tunned viha tekkimas, võta hetk, et analüüsida selle põhjust. Kas see on seotud olukorraga, mida saad muuta, või sinu enda ootuste ja hirmudega?
2. Kasuta viha signaalina: Mõista, et viha viitab eluvaldkonnale, mis vajab tähelepanu. Kohtu selle emotsiooniga lahenduse leidmise eesmärgil, mitte selle allasurumiseks või seda relvana kasutamise eesmärgil.
3. Reageeri, mitte ei reageeri üle: Selle asemel, et vihale kohe järele anda, astu samm tagasi. Kasuta rahunemise tehnikaid, nagu sügav hingamine või paus, enne kui olukorraga tegeled.
4. Suhtle selgelt ja rahulikult: Väljenda oma tundeid ja muresid viisil, mis on konstruktiivne ega halvenda olukorda.
Vihast õppimine ja selle abil kasvamine
Kui võtame vastu ja aktsepteerime, et viha on loomulik reaktsioon keerukatele olukordadele, võime seda käsitleda mõistvalt, mitte hukkamõistvalt. Viha kuulamine ja selle põhjusest arusaamine võimaldab meil raskustega paremini toime tulla ja areneda. Seejuures mõista paremini iseennast.
Kokkuvõttes pole viha vaenlane. See tunne on meeldetuletus, et oleme inimesed, et hoolime sügavalt oma elust ja et meil on jõudu ületada raskusi. Õppides viha tervislikult juhtima, saame muuta selle destruktiivsest jõust mõistmise ja progressi vahendiks.
Ärgem kartkem viha – õpime seda mõistma ja sellest kasu lõikama. Just ebamugavad emotsioonid on need, mis võivad aidata meil tugevamaks ja vastupidavamaks saada.
0 Comments