Eesti seletav sõnaraamat annab sõnale kogemus tähenduseks: elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine v. oskus. (Lähemalt saad sellest lugeda siit) Ehk siis kõik see, mida me päris elus näeme, kuuleme, maitseme jne annavad kokku meie kogemused. Kogemusi kogume me erinevalt. Teadlikult, alateadlikult ning ka nii, et me neid ise päriselt ei kogegi vaid kuuleme kellegi teise käest. Seega on meil ajuavarustes hulganisti kogemusi, millele me oleme pannud külge sildi tähendusega.
Seda kas kogemus, saab meilt nö hea või halva sildi, sõltub sellest, millised on on olnud meie eelnevad kogemused. Samas situatsioonis olevad inimesed hindavad olukorda väga teistmoodi. Seda seetõttu, et meil kõigil on isiklik taju, kuidas me elu kogeme. Seda taju on inimesed läbi elu erinevalt tajunud. Näiteks inimene, kes defineerib elu kui mängu, suhtub erinevatesse situatsioonidesse mänguliselt ja kergemalt. Kui inimene defineerib elu kui võitlust, siis liigitabki kõik elu raskused keerulisteks ja kõikehõlmavaks, sest ta peab kogu aeg võitlema.
Tooksin siinkohal selle teema kohta ühe hea näite, mille võtan taaskord Anthony Robbinsi raamatust “Ärata endas hiiglaslik vägi”. (Mõtteid samast raamatust saad lugeda veel siit). Ta toob raamatus näite tennisemängu kohta. Kogemuste tõlgendamiseks vaatleme tenniseväljakul mänguga seotud kolme isikut. Mängija A, kes servib, mängija B, kes servi ootab ja joonekohtunik. Mängija A servib ja tema serv ebaõnnestub ning seetõttu kaotab punkti. Varasemate kogemuste pärast liigitab A oma selle kordse servimise halvaks. Mängija B liigitab oma kogemustele vastavalt mängija A servi heaks, sest ta sai selle eest punkti. Joonekohtuniku jaoks on see serv lihtsalt kas sees või väljas ja kogu lugu. Üks mängija tunneb end selle kogemuse tõttu halvasti, teine hästi ja joonekohtunikul on ilmselt ükskõik, sest tema tegi seda, milleks ta seal oli. Seega on see kogemus neutraalne ja arusaamine sellest lihtsalt tõlgendamise küsimus.
Seega, kui me teame, et saame suhtuda oma kogemustesse täpselt nii nagu tahame, siis… Kas poleks mõistlik ise valida, kuidas seda olukorda tõlgendame ja kasutame?
A.Robbins “Ärata endas hiiglaslik vägi”
Mängija A võiks olukorda võtta kui õppetundi, et nii servida ei saa, sest see ebaõnnestub. Samuti võiks ta võtta ebaõnnestunud servi kui kingitust kaasmängijale? Kui ta võtaks seda kui kingitust ei tekitaks see temas halba enesetunnet, sest kingituste tegemine on ju hea. Anthony kirjutab oma raamatus eelneva mõtte kohta nii: “See, kuidas me oma kogemusi kasutame, määrab ära selle, kuidas me end tunneme, sest kas miski on hea või halb, põhineb sellel, millega me seda võrdleme.”
Seega, kui me teame, et saame ise enda kogemusi tõlgendada heaks või halvaks, siis esitan endale ja ka Sulle, kallis lugeja, väljakutse. Püüa edaspidi oma kogemused liigitada headeks kogemusteks. Kui kaotad raha, siis tõlgenda seda kui kingitust leidjale, kui jääd bussist maha, siis tõlgenda kogemust, kui võimalust viibida kauem värskes õhus jne.
0 Comments