Autentsuse omaksvõtmine on suhteliselt keeruline maailmas, mis on üle ujutatud ühiskondlike ootuste, kultuuriliste normide ja sotsiaalmeedia klantspiltide mõjuga. Inimesed leiavad end sageli keerulisest olukorrast, kus teiste ootused meile, kipuvad varjutama meie endi soove ja reaalseid vajadusi. Tänases ühiskonnas on väga keeruline jääda iseendaks ja austada ennast sellisena nagu me oleme. Kipume ikka hindama endid ja oma saavutusi läbi „teiste silmade“, ehk siis eelpool toodud kriteeriumide. Kaasa ei aita ka meie ajalooline ja kultuuriline taust. Juba noorest east alates on paljud meist sunnitud otsima heakskiitu ja tunnustust välistest allikatest, sest meie vanematel ei ole aega ja/või tahtmist meiele piisavalt tähelepanu ja heakskiitu pakkuda. Selle tulemusel alustame pidevat otsingut tunnustuse järele, rajades oma enesehinnangu ja identiteedi teiste inimeste arvamusele või asjade omamisele. Ometigi on see välise tunnustuse sõltuvus juba idee tasandil vigane, kuna see soodustab ebakindluse tunnet ja säilitab enesehinnangu kahtluse pideva ringi, pannes meid olukorda, kus meie hinnang iseendale sõltub inimestest ja asjadest, mis on meie kontrolli alt väljas. Me ei saa teisi inimesi kontrollida ja asjad võidakse meilt hetkega ära võtta.
Täiuslikkuse illusioon.
Tänases hüperühendatud maailmas on surve kohanduda ebareaalsetele täiuslikkuse standarditele. Sotsiaalmeedia platvormid ujutavad meid üle hoolikalt valitud piltidega näiliselt veatutest eludest, luues täiuslikkuse illusiooni, mis on tegelikkuses saavutamatu. Selle tulemusena leiavad inimesed end sageli võimetuna ja kahtluste käes vaevlemas, kuna nad võrdlevad oma elu hoolikalt konstrueeritud võltskuvanditega. Oluline on mõista, et need ideaalide kujutised on vaid illusioon, tühjad sisust ja liigagi sageli ei vasta üldse reaalsele elule. Lisades siia asjaolu, et oleme kõik indiviidid ja erinevate vajadustega, jääb arusaamatuks, miks püüame nii väga oma iidolite moodi olla? Me kõik teame kedagi, kes on pidanud “ideaalsed” pulmad, teadmata seejuures, et need on ahastatud laenuga. Ning neid makstakse tagant järgi pangale veel viis või enam aastat. Samal viisil (liisingusse) ostetud asjade kogusest, ei hakka üldse rääkimagi. Reaalsus on selle juures see, et kui me ei saa neid asju kohe omade vahenditega soetatud, siis me päriselt ei saagi neid endale lubada. Samas sotsiaalmeedias ei ole seda näha, et tegelikkuses käivad need asjad meile üle jõu. Autentsuse omaksvõtmine on tänapäeva ühiskonnas selle tõttu keeruline.
Autentsuse jõud.
Vastupidiselt väliste tunnustuste pealiskaudsusele toimib autentsus magnetina, mis tõmbab meid eneseaktsepteerimise ja enesearmastuse poole. Kui me võtame omaks enda tõelise mina, vabanedes nii ühiskondlike ootuste piirangutest, kultiveerime sisemist rahu ja küllastatuse tunnet, mis ületab välise tunnustuse piirid kordades. Autentsus ei ole enda sobitumine väliste standarditega ega teiste heakskiidu otsimine. See on meie enda tõe austamine, meie sisemiste väärtuste ning väärikuse omaksvõtmine. Kui õpime hülgama vajaduse välise tunnustuse järele ja võtame omaks autentse mina, võtame tagasi oma võimu ja määratleme oma eneseväärikuse meie endi tingimustel.
Maailmas, mis üritab meid sundida pidevalt välise tunnustuse ja jõukuse poole pürgimisega, on hädavajalik järgida oma ense sisemist kutset, soove ja vajadusi. Õppigem kuulama oma liigagi kauaks vaigistatud sisemist häält ja tehke nii nagu teie intuitsioon teid juhatab. Ainult nii saame vabastada end „teiste inimeste silme läbi hindamisest“. Ainult nii saame muutuda tõeliseks endaks ja vähendada survet meie ühiskonna poolt loodud ebareaalsetele ootustele.
0 Comments