Kõik minu postitused hakkavad olema ennast arendavatest mõtetest, mida olen raamatuid lugedes endas avastanud ja mida sooviksin teiega jagada. Kuna investeerimisest ning säästmisest sooviksin teha ühe suurema prioriteedi oma elus, siis seetõttu on hetkel ka palju postitusi sellel teemal. Ma tahan öelda jah nendele võimalustele, mis investeerimine annab. Luban, et need ei jää ainsaks suunaks vaid tuleb ka selliseid postitusi, mis mõttemaailma erinevusi näitavad.
M. Raju “Sõltumatu naine”
Hetkel tahaksin kirjutada mõttest, mille sain Merit Raju raamatust “Sõltumatu naine”. Mõte siis selles, et kuidas on võimalus säästmisega algust teha, kui siiani ei ole olnud selliseid mõtteid või üldse mingisugustki ideed säästma hakata ning seetõttu on rahad kõik n.ö korralikult ära realiseeritud või kinni pandud. Kinni pandud all pean siis silmas erinevaid liisinguid ja muid püsikulusid, mida oleme endale võtnud. Kuna Merit kirjutas säästmisega alustamise mõttest väga lihtsalt ja meeldejäävalt, siis muidugi olen seda mõtet ka juba teiste autorite raamatustest leidnud. Eks nende asjadega on ikka nii, et kui juba teame või olemas, siis näeme ja kuuleme neid samu asju oluliselt rohkem. Oskame neid asju tähele panna. Seega…
Kuidas siiski?
Kui praeguse elukorralduse juures tõesti tundub, et kohe kuidagi ei ole võimalik midagi kõrvale panemiseks leida, siis üks viis hakata säästma, on see, et hakkame säästma sellest ajast, kui saame palgatõusu. Olete aga tähele pannud, et elus kipub olema nii, et kui kasvavad palgatõusuga (või ka muul viisil) tulud, kasvavad automaatselt ka kulud? Kuid järgmise palgatõusuga proovige, et elate edasi vastavalt vajadustele (nagu siiani), mitte vastavalt võimalustele (nagu palgatõusuga oleks võimalik) ning suunake ideaalis kogu palgatõus säästukontole.
Kui see tundub alguses veidi karm, siis võiks säästmiseks minna ikkagi vähemalt 50% sellest summast, mille palgatõusuks saite. Nii alustades ei tundu see säästma hakkamine nii ilmvõimatu. Kui palgatõusu jälle igapäeva tarbeks liisingutesse või muudesse kuludesse paigutate, siis jääbki säästmine kaugeks unistuseks ja parem/lihtsam tulevik igavesse homsesse. Öeldakse ju, et tegelikult on meil ainult üks päev, millal me midagi teha saame. Eilne ja homne on illusioonid, reaalselt olemas on ainult tänane ja praegune hetk.
0 Comments