Mõte “halb start ei pea tähendama halba finišit” rõhutab, et alguse raskused või ebaõnnestumised ei määra tingimata lõpptulemust. Halb start võib olla suurepärane õppimisvõimalus. Vigadest õppimine aitab vältida nende kordumist ja parandada tulevasi sooritusi. Iga ebaõnnestumine annab väärtuslikku tagasisidet, mis aitab kasvada ja areneda. Ehk nagu ALbert Einsten on öelnud: MEi ei paranda tekkinud probleeme sama mõtteviisiga, millega me need loonud oleme. Me peamegi eksima ja oma eksimustest õppima. Ainult nii liigume oma elus edasi.
Edu saavutamiseks on oluline püsivus ja sihikindlus. Isegi kui algus on raske, viib ainult järjekindel töö ja pühendumus soovitud tulemusteni. Paljud edukad inimesed on kogenud ebaõnnestumisi, kuid nad ei ole lasknud neil end peatada. Ebaõnnestumised on vajalikud, et me kasvaksime ning oleks saabuvaks eduks valmis. Kui eksimusi ei ole, siis ei ole me ka vaimselt valmis suuremate probleemide ja eduga toime tulema.
Elu on täis ootamatusi ja muutusi. Kohanemisvõime on võime kiiresti reageerida ja kohaneda uute olukordadega. Halb start sundib meid leidma uusi lahendusi ja lähenemisviise, mis võivad lõpuks osutuda edukamaks kui algne plaan. Halb start on teste sõnadega õppimise koht, kes sellest õpib, kasvab sellest välja ja kes ei õpi, sellel on tõenäoliselt ka halb finish.
Halb start võib olla demotiveeriv, kuid oluline on säilitada eneseusk ja motivatsioon. Sellises situatsoonis on vaja eraldada situatsiooni need osad, mis ei ole meie kontrolli all, nendest, mis alluvad meie kontrollile ja õppida sellest, mida meie ise valesti tegime. Positiivne mõtteviis ja usk oma võimetesse aitavad raskustest üle saada ja edasi liikuda. Motivatsioon võib tulla ka väikestest edusammudest ja saavutustest teel eesmärgi poole. Kui motivatsioon hakkab kaduma, tuleb edasi toimetada distsipliini toel. Teha ka siis, kui ei taha.
Ära ole üksi
Keegi ei pea raskustega üksi silmitsi seisma. Toetus sõpradelt, perelt või kolleegidelt võib olla hindamatu väärtusega. Koostöö ja meeskonnatöö võivad aidata leida lahendusi ja ületada takistusi, mis tunduvad ületamatud üksinda. Mitu pead on ikka mitu pead. Koostöös teistega suudame näha olukorras teist külge, mida me ei pruug näha üksida. Seega, räägi asjadest. Ka nendega, kes ehk ei olegi olukorraga/töö/plaaniga seotud. Sa võid saada abi ja tuge, mille peale ise ei ulekski
Halb start nõuab kindlasti paindlikkust ja loovust. Kui algne plaan ei tööta, võib olla vaja leida uusi ja innovaatilisi lahendusi. Loovus aitab näha võimalusi seal, kus teised näevad ainult takistusi. Kui asjad ei ole nii, nagu lootsid, siis on hea teha ajurünnak, kus paned kirja kõik mõtted, mis sul olukorra lahendamise viisideks pähe tuleb. Filtrita. Kirjuta üles kõik, mis iganes pähe tuleb ja aruta neid meeskonnas/sõprade/ perega. Sedasi võid leida lahenduse, mis toimib.Halb start võib olla märk ka sellest, et on vaja paremini hallata aega ja ressursse. Tõhus ajaplaneerimine ja ressursside kasutamine võivad aidata saavutada paremaid tulemusi, isegi kui algus oli keeruline.
Paljud edukad inimesed on alustanud raskelt, kuid saavutanud lõpuks suuri asju. Nende lood võivad olla inspiratsiooniks ja tõestuseks, et halb start ei pea tähendama halba finišit. Eeskujude jälgimine ja nende kogemustest õppimine võib anda jõudu ja motivatsiooni.
Väga suur osa edust sõltub meist endist. Halb start võib olla tingitud välistest teguritest, kuid meie reaktsioon ja tegutsemine on meie enda kätes. Isiklik vastutus tähendab oma tegude ja otsuste eest vastutuse võtmist ning aktiivset tegutsemist olukorra parandamiseks. See hõlmab ka initsiatiivi näitamist ja pühendumist oma eesmärkidele, hoolimata alguse raskustest. Või õigemini, just nende raskuste kiuste.
Kokkuvõttes rõhutab see mõte, et alguse raskused ei määra lõpptulemust. Edu saavutamiseks on oluline õppida vigadest, säilitada püsivus ja sihikindlus, kohaneda muutustega, leida toetust ning inspiratsiooni ja võtta isiklik vastutus oma tegude eest. Halb start võib olla hoopis võimalus kasvada ja areneda, viies lõpuks eduka finišini.
0 Comments