Väga tihti inimesed arvavad, et sündmused on need, mis valitsevad meie elu. Sündmused teevad meist need, kes me täna oleme. Mina isiklikult arvasin kunagi samuti. Kuid praegu olen ma väga kindel selles, et selline mõttemaailm oli tõest ikka valgusaastate kaugusel. Taaskord oli see üks mu n.ö eluülikooli õppetund, mille ma siis omandasin (loodetavasti edukalt).
Muutuse sellisele mõtteviisile tõi mulle Anthony Robbinsi raamatu “Ärata endas hiiglaslik vägi” lugemine. Oma raamatus toob ta välja aspekti, et tegelikult ei ole sündmused need, mis meid kujundavad, vaid hoopis see, mida need sündmused meie arvates tähendavad. Ehk see, kuidas me neid sündmusi tõlgendame. Ta toob selles raamatus selle kohta näite, mida tahaksin ka teiega jagada.
Kujutage ette meest, kellel on alkoholi- ja nakosõltuvus. Kogu oma elu jooksul on ta olnud korduvalt politsei huviorbiidis varguste jms pärast, sest sõltuvused tahtsid rahuldamist saada. Hetkel on ta vanglas mõrva eest, sest tappis alkoholipoes müüja, kes talle n.ö tee peale ette jäi. Sellel mehel on kaks poega. Üks, kes on samamoodi sõltuvuste küüsis ja liikumas samades jälgedes, kui nende isa. Probleemne mees, kellel pidevalt konfliktid politseiga.
Ning siis see teine poeg. Edukas oma erialal, õnnelikult abielus ja kolme lapse isa. Mees, kes on rahul oma töö- ja pereeluga. Poegadelt küsiti mõlemalt (ilma et kumbki oleks teadnud, et teiselt sama küsiti) ainult üks küsimus, saamaks aru, miks nende elud on sellised nagu nad on. “Miks su elu on niimoodi läinud?” Ja teate mis, mõlemad mehed olevat andnud täpselt samasuguse vastuse. Vastus oli selline: “Mida muud oleks ma siis teha saanud, kui mul oli selline isa?”
A. Robbins “Ärata endas hiiglaslik vägi”
Ilmselgelt ei oleks me saanud samasugust vastust, kui ainult sündmused oleksid need, mis meie arvamust ja mina pilti kujundaks. Keskkond, kus need kaks poissi kasvasid, oli ju tegelikult sama. Mõlemal oli sõltuvuste küüsis jõhker isa. Seega, oleks pidanud mõlema poja saatus olema samasugune, kui ainult sündmused meid mõjutaks. Ilmselgelt on mõjutegur kusagil mujal, kui samadest tingimustest tulnud noored mehed, on lõpuks täiesti erineva mõttemaailma ja erineva elustandartiga
Seega olen ma Anthonyga täiesti sama meelt, et määravaks saab hoopis see, kuidas me neid sündmusi tõlgendame ja enda maailma mahutame. Usun, et igaüks meist võib tuua eelnevale näiteks veel hulganisti teistsuguseid näiteid, kust samasugustest tingimustest on saanud alguse väga erinevad eluteed. Kellel siis parem ja kellel kehvem. Anthony poolt toodud näide on ehk sellepoolest hea, et perekonnas on ka n.ö geneeriline stardiplatvorm üsna sarnane ja erisused peaksid olema minimaalsed. Võõrastel inimestel on ilmselt mõjutegureid oluliselt rohkem. Kes soovib, võib seda raamatut ise lugeda. See on küll hiiglama paks, aga sisu on see eest lihtne ja kerge lugeda.
0 Comments