Vaesus on valik! Ma juba kujutan ette, et mingile osale lugejatest on see lause nagu punane rätik härjale. Taaskord sain oma mõtte ühest raamatust, mida lugema sattusin. Lugesin suvel ajalehest tutvustavat peatükki Mai-Agate Väljataga raamatust “Uue ajastu algus”. Tutvustav peatükk tundus väga intrigeeriv, sest esitas meie tavapärasele mõttemaailmale väljakutse. (loe lähemalt siit tutvustavast artiklist ) Niisiis otsustasin sel hetkel, et pean kunagi selle raamatu läbi lugema.
Nüüd on see siis tehtud ja pean ütlema, et nii mõnigi osa selles raamatus oli minu jaoks too much. Ilmselgelt ei ole ma veel nii arenenud, et sellist asja mõista, aga samas olen veendunud, et omal moel on sellel tõepõhi all.
“Uue ajastu algus”
Raamatus “Uue ajastu algus” kõnetas mind eriti kaks lauset. Üks nendest seisab pealkirjas. Teine lause oli küll temaatilises mõttes teises osas, kuid toetab vägagi hästi pealkirjas olevat lauset. Ma kirjutan kahe käega alla lausele, et vaesus on valik ja ka sellele lausele: ärgem unustagem, et me elame vaba valiku planeedil.
Need kaks lauset pärinevad Mai-Agate raamatust ja nendel kahel on nii õige kooskõla. Me elame ajastul, kus kõik on võimalik, kui ainult tahta. Ja ärge tulge ütlema, et meil ei ole võimalik õppida, paremat töö- või elukohta hankida, sellepärast et…. Põhjuseid, miks mitte teha, leiab alati. Lihtsam on elada oma mugavustsoonis ja väita, et kõik teised on süüdi, et me ei saanud omal ajal õppida, paremat tööd, paremat naist/meest jne. Teate mis, ka mina olin lihtlabane kutsekooli lõpetaja, sest majanduslikult ei olnud võimalik õppida katkematu kooliteena.
Lõpetasin omal ajal Rakvere Kutsekeskkooli (nüüdne Rakvere ametikool). Läksin tööle, töötasin 6 aastat. Nii Eestis kui ka välismaal. Seejärel asusin õppima kõrgkooli ja seda päevasesse õppesse ehk ma käisin iga päev koolis. See oli veel ka see aeg, kus tasuta õppekohti oli minimaalselt ja ülejäänud pidid õppima oma raha eest. Tasuta kohti oli sellel ajal minu erialal ainult 10. Kandidaate nendele kohtadele 278. Ma sain oma kutsekooli tunnistusega kohe tasuta õppele. Seega, kui on selge tahtmine, siis saab.
Kuidas ma siis koolis käimist rahastasin?
Tasuta õppega kaasnes stipendium, kui õppemaht oli teatud ulatuses täidetud. Võite isegi arvata, et õppemahu täimisega probleemi ei olnud. Samuti käisin suvekuudel tööl ja teenisin vahendeid ajaks, kui pidin jälle iga päev koolis käima ja ei saanud tööle minna. See muidugi tähendas, et reaalselt puhata sain selle kolme õppeaasta jooksul 2 nädalat jõulude ajal. Ehk siis 2 nädalat aasta kohta. Raske oli, aga sai hakkama, sest tahe saada paremini hakkama, oli suur.
Kõik ei pea minema õppima kõrgkooli, aga nagu ka lause Mai-Agate raamatust ütleb, me elame võimaluste planeedil. Täiendõppe võimalusi on loodud mitmeid ja palju nendest ka tasuta õpped. Seega asi ei jää raha taha. Endal tuleb vaid teha see esimene samm. Olen nõus, et koolituse läbides ei tule kohe meie õuele piima jõed ja pudrumäed. Aga see on algus.
Samuti, kui olla eriti tubli enda valitud erialal, siis tuleb edu ise sellega kaasa. Tean mitmeid inimesi, kes on aastaid pühendunud oma tööle ja saanud ka ametiredelil häid töökohti, ainult töökuse ja nutikusega. Pole neil olnud vaja kõrgkooli või ülikooli. Selliseid näiteid leiab ilmselt enda tutvusringkonnast igaüks veelgi.
Seega, vaesus on valik. Kui tahta midagi paremat, siis kindlasti leiab midagi, mis viib sind paremasse kohta. Sinna kuhu süd kutsub.
0 Comments